STROKE


 Saida Mak Stroke?


Stroke hanesan moras ne’ebe akontese iha ita nia kakutak tamba iha Intupido(Iskemik) bele mos Vasos Sanguineo Nakfera (Hemoragik).


Tuir WHO : Stroke hanesan moras datolu ne’ebe oho Ema barak liu iha mundo depois de Atakasuan fuan Ho Kankro.


Em Geral Stroke Fahe ba Parte Rua 


1. Iskemik


    Stroke Iskemik akontese tamba intupido iha ita nia vasos Sanguineo (pembuluh darah) iha kakutak nia ne’ebe mak taka oxigem nia dalan atu fahe oxigem ne’ebe mak lori Ran ba iha kakutak tomak.


2. Hemoragik 


    Hemoragik akontese bainhira Vasos sangunio (pembuluh darah) iha kakutak Nakfera no mosu Ran iha kakutak(perdarahan) hodi provoka presaun Intrakraneal A’as no ikus akontese stroke.


Stroke Rua ne’e hanesan deit maibe nia tipo husi impaktu mak la hanesan Ida Intupido(Hemoragik) Ida Ran iha kakutak(Hemoragik).


Stroke hanesan moras ne’ebe impaktu husi faktor risko ne’ebe oin-oin ou multikausal.


Nia iha Faktor risko ne’ebe ita muda no mos Labele muda.


Lable muda mak hansesan faktor ne’ebe : Genetika, idade no Sexo


• Genteika : Tenki atensaun iha ne’e Genteika hanesan moras ne’e husi Jerasaun maibe Laos dehan Jerasaun ona Ema ne nia tenki hetan stroke iha idade Avansado ne’e lalos maibe iha Risko bo’ot tebes atu hetan maibe bele prevene.


• Idade wainhira Ema Ida idade Avansadu ona Automatikamente nia oragaun balun fraku ona (degenerasi)funsaun ladun diak ona karik iha kakutak mak degenerasi tamba idade Automatikamente stroke sempre akontese. Maibe la taka dalan ba ema ho idade 30 ba Leten hetan Stroke.


• Sexo Mane ho Feto mane iha Risko bo’ot tebes atu hetan Stroke kompara ho Feto Ida ne’e tamba impaktu husi hormon no mos gaya hidup.


Faktor risko ne’ebe bele muda mak hanesan : LifeStyle(gaya hidup), Fuma,kolestrol no Hipertensi.

Sira Ida tama iha parte bele muda ne tamba husi ita nia hahalok rasik no posibildade bo’ot ita bele muda karik lakoi hetan moras refere iha Futuru.


Referensia : 

Setiawan,Putri Ayundari. DIAGNOSIS DAN TATALAKSANASTROKE HEMORAGIK. Jurnal Medika Hutama. Volume 03. Nomor 01. Oktober 2021. Hal 1660-1650.


Pratama, Aditya Denny. PENGARUH PEMBERIAN DUAL TASK TRAINING TERHADAP PENURUNAN RISIKO JATUH PADA KASUS STROKE ISKEMIK. Jurnal Sosial Humaniora Terapan.Volume 3 No 2, Januari-Juni 2021. Hal 32-40.

Comments