ASAM URAT


 SAIDA MAK ASAM URAT ?


Asam Urat iha mundo Saude Ema bolu ho moras Gout(arthritis Goute) hanesan doença articular(penyakit sendi) ne’ebe impaktu husi asam urat ne’ebe mak A’as iha Ran. Volume asam urat ne’ebe mak A’as iha Ran liu nivel normal bele provoka acumulação(penumpukan) iha articulação(persendian) no orgaun Sira seluk. Akumulasaun asam urat Sira ne’e mk dalaruma halo ita nia Artikular(sendi) moras (Sutanato,2013).


Tuir Data WHO 2008 : 20% pupulasaun iha mundo hetan ona moras rematik. 5-10% hetan rematik ho idade 5-20 no 20% ba Sira ne’ebe ho idade 55.


Liu husi data Sira ne’e ita bele dehan rematik kona barak liu ho Sira idade avansadu maibe no nia bele kona se deit no nia la hare ba idade no Ema hotu iha potencia atu hetan. (Potencia Laos tenki hetan kedas moras refere,maibe iha potensia).


Ho nune pola husi hahan hanesan faktor Ida ba Ema atu hetan moras rematik. Ita tenki hamenus konsumo husi ai-han ne’ebe mak provoka rematik Sae hanesan kacang kacangan,susu kacang, koto no koto nurak no oragaun husi animal nia mak hanesan Te oan, pulmao, fuan, aten no kakutak no ai han Sira latarias mak hanesan Sardina,Nan latarias no aihan Sira ne’e tein kahur ho santang kelapa no aifuan Sira hanesan Durian, Ai nanas no Nu ben, Alkohol no modo tahan kanko ho bayam(Putri, 2012).


Iha parte Aihan iha Aihan balun mak la tama tamba penelitian foti balun Dt no balun Sira la temi iha Leten iha ai han barak mak produs purin ne’ebe karik ita iha problema ho Asan urat diak liu ba konsultasi ho Dokter kona ba ai-han ne’ebe mak konsumo no ne’ebe mak Labele konsumo tamba iha ai han loron loron ita konsumo barak mk produs purin.


Tuit Sustrani at al (2008) faktore ne’ebe fo influensia ba asam urat ne’e mak hanesan : Genetika, Sexo, konsumo aihan ne’ebe riku ho purin, konsumo alkohol ne’ebe mak demais, Obesitas no problema iha Rins ne’ebe mak tarde hasae purin husi Mi no iha aimiruk balun mos provoka asam urat. 


Purin hanesan faktor dahuluk ne’e mak iha relasaun ho asam urat iha ran. Ne’ebe mak kuando purin tama makas ita nia isin Automatikamente asam urat iha Ran mos sae (Utami,2010).


Konba Sexo mane iha potensia liu atu hetan moras refere tamba mane nivel serum asam urat A’as liu duke feto. No ho idade 30 dala barak akontese liu ba mane duke Feto maibe wainhira tama ona idade 60 mane ho feto hanesan Dt iha potencia atu hetan hotu. 


Feto Sira iha potencia hetan moras refere wainhira Sira tama ona iha idade menopause tamba hormona estrogen komesa tun ona tamba estrogen iha impaktu URIKOSURIK ho nune feto menus tebes atu hetan moras refere iha idade antes de menopause.


Husi materia Sira iha Leten ita bele dehan asam urat mosu tamba aihan Sira ne’ebe ita konsumo produs purin no ikus provoka akumulasaun(penumpukan) iha ita nia sendi no resulta ita la nyaman ho moras refere no iha faktor seluk mos perciza atensaun hanesan obesitas no seluk tan.


Lable haluhan fahe informasaun ne’e ba Ema hotu asesu


Bele request moras Saida mk ita atu koalia tuir mai. Espera katak bele loke ita nia hnoin konba asam urat no ikus Obrigado barak.


Refernsia :


Nur Hamidah & Selpi Nofiani. FAKTOR-FAKTOR YANG BERHUBUNGAN DENGAN KEJADIAN ASAM URAT PADA PASIEN RAWAT JALAN DI RUMAH SAKIT STROKE NASIONAL BUKITTINGGI TAHUN 2015. 


Fera Bawarodi at al. FAKTOR FAKTOR YANG BERHUBUNGAN DENGAN KEKAMBUHAN PENYAKIT REMATIK DI WILAYAH PUSKESMAS BEO KABUPATEN TALAUD. e-jurnal keperawatan (e-kep) volume 5 nomor 1, Mey 2017. Hal 1-7


Nataria Yanti Silaban. GAMBARAN  PENGETAHUAN PENDERITA REMATIK TENTANG PERAWATAN NYERI SENDI DI DUSUN I DESA SUNGGAL KANAN KECAMATAN SUNGGAL KABUPATEN DELI SERDANGTAHUN 2015. Jurnal Ilmiah Keperawatan IMELDA. Vol. 2, No. 1, Februari 2016. Hal 46-55


Firadyanti at al. PERBEDAAN JENIS KELAMIN DAN USIA TERHADAP KADAR ASAM URAT PADA PENDERITA HIPERURISEMIA. JURNAL MEDIKA UDAYANA, VOL. 8 NO.12,DESEMBER, 2019.

Comments